mattu13048
26-04-2007, 12:28
Valuutaturu üheks eeliseks võrreldes reguleeritud aktsiaturuga on võimalus kaubelda võimendusega. Teisisõnu tähendab see seda, et kaupleja saab avada suurema positsiooni kui tal selleks reaalselt raha on. Tavapäraselt pakutakse valuutaturul 100-kordset võimendust ehk 1:100. See tähendab, et 100 tuhande dollarilise positsiooni avamiseks reserveeritakse kaupleja kontol tehingu katteks täpselt 1000 dollarit.
Võimendusega kauplemise eeliseks on suurem kasumiteenimise potentsiaal. Üsna sageli unustatakse aga see, et suureneb ka võimalik kahjum. Üsna sageli küsitakse, et milline oleks optimaalne positsioon, mille tohiks kontol avada?
Küsimusele polegi tegelikult sellist head ja ühemõttelist vastust. Kõik oleneb kaupleja strateegiast ehk sellest:
1) kui pikaks ajaks tehing avatakse;
2) kui kaugele (kui üldse) pannakse stoploss ja take profit;
3) kas positsioon avatakse korraga või sisenetakse mitmes osas;
4) kui volatiilne on instrument;
5) jne.
Minu isiklik praktika näitab seda, et konto peab olema suutlik vastu pidama kümmet järjestikust kaotust. Teisisõnu tähendab see seda, et kui me avame konto 1000 dollariga, siis me võiksime korraga avada ja kontol hoida näiteks 0.1 (10 000 ühikut) usdjpy või mõnda muud lepingut. Et taluda 10-kordset järjestikust kaotust peame stoplossi panem avamishinnast ca 100 punkti kaugusele.
Avame 1000 dollariga konto. Kui me avame esimese 0.1 lepingu usdjpy, siis reserveeritakse meie kontol tehingu katteks 100 dollarit. Paneme stoplossi 100 punkti kaugusele. See tähendab, et kui hind jõuab stoplossini, siis meie positsioon suletakse ja kontole jääb alles juba 900 dollarit. Ja nii peaks saama teha 10 korda järjest. Seega, mida vähem me võimendust kasutame, seda parem.
Kindlasti tekib küsimus, et miks räägin kahjumitest ja stoplossidest? Vastus on väga lihtne: suurem enamus kauplejatest näevad konto avamisel oma vaimusilmas vaid potentsiaalseid kasumeid. Nad juba mõtlevad selle peale, et mida nad teenitud rahaga peale hakkavad. Selle tulemusena suhtuvad nad kauplemisse liiga kergekäeliselt ja võtavad liiga suuri riske. Liiga suured riskid lõppevad aga alati ühtemoodi - kauplemiskonto laostumise ehk kogu raha kaotamisega. 98% kauplejatest kaotab oma raha. Ülejäänut 2% teenivad aga väga korralikku kasumit.
Algajale kaupleja ei peaks mõtlema selle peale, et kui palju ta aastas teenima hakkab. Tema eesmärgiks peaks olema see, et tal on aasta pärast konto vähemalt samal tasemel kui alguses. Ehk siis konto võiks olla null-kasumis, paremal juhul väikses kasumis.
Võimenduse kasutamine võib anda väga häid tulemusi kui seda osata ära kasutada. Kui eraisikust klientidele antakse tavapäraselt 100-kordne võimendus, siis ettevõtetele pakuvad pangad enamjaolt 50- või ka 20-kordset võimendust. Ettevõtetest kliendid ei soovigi tavaliselt suuremat võimendust, sest sellega kaasneksid liiga suured riskid ja keegi pole suuteline neid riske kontrollima. Miks arvab siis eraisikust kaupleja, et ta suudab neid riske kontrollida? Nii suuri riske ei tohiks kunagi võtta. Kui te saate kontol avada näiteks maksimaalselt 100 000 positsiooni, siis kasutage sellest ära vaid maksimaalselt 20% ja mitte kunagi rohkem.
Mida käesolevast jutust kõrvataha jätta?
1) 1000 dollarilise kontoga võiks avada maksimaalselt 0.2 lepingut (20 000 ühikut);
2) stoplosside kasutamine on kohustuslik ja take profiti kasutamine soovituslik (kasumis tehingut ei tohiks kunagi lasta muutuda kahjumis tehinguks;
3) ärge unistage ega mängige turul loteriid, sest edukad kauplejad ei sõltu õnnest või juhusest;
4) kõiketeadjaid ja õnneotsijaid karistab turg momentaalselt, nende kontod lõpetavad kahjumiga;
5) mida vähem emotsioone, seda parem.
Võimendusega kauplemise eeliseks on suurem kasumiteenimise potentsiaal. Üsna sageli unustatakse aga see, et suureneb ka võimalik kahjum. Üsna sageli küsitakse, et milline oleks optimaalne positsioon, mille tohiks kontol avada?
Küsimusele polegi tegelikult sellist head ja ühemõttelist vastust. Kõik oleneb kaupleja strateegiast ehk sellest:
1) kui pikaks ajaks tehing avatakse;
2) kui kaugele (kui üldse) pannakse stoploss ja take profit;
3) kas positsioon avatakse korraga või sisenetakse mitmes osas;
4) kui volatiilne on instrument;
5) jne.
Minu isiklik praktika näitab seda, et konto peab olema suutlik vastu pidama kümmet järjestikust kaotust. Teisisõnu tähendab see seda, et kui me avame konto 1000 dollariga, siis me võiksime korraga avada ja kontol hoida näiteks 0.1 (10 000 ühikut) usdjpy või mõnda muud lepingut. Et taluda 10-kordset järjestikust kaotust peame stoplossi panem avamishinnast ca 100 punkti kaugusele.
Avame 1000 dollariga konto. Kui me avame esimese 0.1 lepingu usdjpy, siis reserveeritakse meie kontol tehingu katteks 100 dollarit. Paneme stoplossi 100 punkti kaugusele. See tähendab, et kui hind jõuab stoplossini, siis meie positsioon suletakse ja kontole jääb alles juba 900 dollarit. Ja nii peaks saama teha 10 korda järjest. Seega, mida vähem me võimendust kasutame, seda parem.
Kindlasti tekib küsimus, et miks räägin kahjumitest ja stoplossidest? Vastus on väga lihtne: suurem enamus kauplejatest näevad konto avamisel oma vaimusilmas vaid potentsiaalseid kasumeid. Nad juba mõtlevad selle peale, et mida nad teenitud rahaga peale hakkavad. Selle tulemusena suhtuvad nad kauplemisse liiga kergekäeliselt ja võtavad liiga suuri riske. Liiga suured riskid lõppevad aga alati ühtemoodi - kauplemiskonto laostumise ehk kogu raha kaotamisega. 98% kauplejatest kaotab oma raha. Ülejäänut 2% teenivad aga väga korralikku kasumit.
Algajale kaupleja ei peaks mõtlema selle peale, et kui palju ta aastas teenima hakkab. Tema eesmärgiks peaks olema see, et tal on aasta pärast konto vähemalt samal tasemel kui alguses. Ehk siis konto võiks olla null-kasumis, paremal juhul väikses kasumis.
Võimenduse kasutamine võib anda väga häid tulemusi kui seda osata ära kasutada. Kui eraisikust klientidele antakse tavapäraselt 100-kordne võimendus, siis ettevõtetele pakuvad pangad enamjaolt 50- või ka 20-kordset võimendust. Ettevõtetest kliendid ei soovigi tavaliselt suuremat võimendust, sest sellega kaasneksid liiga suured riskid ja keegi pole suuteline neid riske kontrollima. Miks arvab siis eraisikust kaupleja, et ta suudab neid riske kontrollida? Nii suuri riske ei tohiks kunagi võtta. Kui te saate kontol avada näiteks maksimaalselt 100 000 positsiooni, siis kasutage sellest ära vaid maksimaalselt 20% ja mitte kunagi rohkem.
Mida käesolevast jutust kõrvataha jätta?
1) 1000 dollarilise kontoga võiks avada maksimaalselt 0.2 lepingut (20 000 ühikut);
2) stoplosside kasutamine on kohustuslik ja take profiti kasutamine soovituslik (kasumis tehingut ei tohiks kunagi lasta muutuda kahjumis tehinguks;
3) ärge unistage ega mängige turul loteriid, sest edukad kauplejad ei sõltu õnnest või juhusest;
4) kõiketeadjaid ja õnneotsijaid karistab turg momentaalselt, nende kontod lõpetavad kahjumiga;
5) mida vähem emotsioone, seda parem.