mattu13048
30-04-2007, 13:12
Finantsturgudel otsuseid tegevad kauplejad tuginevad kas fundamentaalsele või tehnilisele analüüsile või siis kombineeritud analüüsile. Erinevalt aktsiaturgudest on valuutaturg üsna tugevate trendidega turg. Näiteks on alates 2000ndast aasta euro järjepidevalt tugevnenud dollari suhtes ehk siis eurusd kurss on liikunud ülespoole. Ka inglise nael on samal perioodil dollari vastu tugevnenud. Sellised trendid käivad kaasas pea kõikide valuutapaaridega. Siit ka fundamentaalse analüüsi tähtsus oma õigustuse leiab.
Fundamentaalse analüüsi toetajad teevad tehinguid analüüsides konkreetsete riikide ja nende valuutade majanduslikke seoseid ja võrdlevad neid teiste riikide andmetega. Ehk siis nad püüavad leida vastuse sellele, kas näiteks eurotsoon on majanduslikult paremas seisus kui USA või Jaapan. Majanduse hetkeseis ja prognoosid kujundavad ka riigi intressipoliitika ootused ehk siis hinnangu selle kohta, kui kallis või odav on mingi valuuta hoidmine või väljalaenamine. Intressipoliitika ja vastavad prognoosid ja ootused on valuutakursside kõige olulisemaks liigutajaks.
Tehniline analüüs püüab eelkõige leida seaduspärasusi valuutapaari hinna liikumises. Ehk siis püütakse eelnevaid perioode analüüsides ära tabada, et millal liigub hind üles ja millal alla. Tehnilisele analüüsile on abimeheks kümned indikaatorid, mis teatud olukordades võivad anda üsna täpseid signaale mingi konkreetse valuutapaari ostmiseks või müümiseks.
Olulist rolli mängivad ka toetus- ja vastupanutasemed. Kui graafikul näiteks nähakse, et lähiaastate eurusd tipp oli 1.3660, siis eeldatakse, et üsna tõenäoliselt peaks selles kohas olema teatud vastupanutase ja esimese hooga hinda sellest tasemest arvatavasti läbi ei suruta. Sama kehtiba ka toetustasemete kohta. Toetus- ja vastupanutasemed tekivad valuutaturul turuosaliste konkreetsete ostu- või müügipakkumiste ja vastavate tehingute tulemusel. Näiteks võib üsna sageli kuulda uudiseid selle kohta, kuidas mingi keskpank on allapoole kehtivat hinda pannud ostuorderi ja kui hind peaks sinnani jõudma, siis hakkab keskpank antud valuutapaari ostma.
Mida arvata tehnilisest ja fundamentaalsest analüüsist? Mida eelistada ja kuidas sellega raha teenida. Mina isiklikult eelistan fundamentaalset analüüsi, sest see on pikaajalisem ja tõenäosus õige otsuse tegemiseks on suurem.
Lühiajalisematel graafikutel (kuni 1 tund) tasub kaubelda tehnilise analüüsi toel. Pikemajaliste graafikute peal töötab tehniline analüüs samuti, kuid seal on tehniline analüüs pigem fundamentaalsete faktorite kinnituseks. Samas pean tunnistama, et isegi fundamantaalne kaupleja vaataba olulisel määral tehnilist analüüsi ja seda hetkedel kui ta turule siseneb ja sealt lahkub. Ehk siis kui fundamentaalne analüüs soovitab müüa eurusd, siis tuleb appi võtta tehniline analüüs ja otsustada, kuhu konkreetsemalt müügiorder panna. Ei soovita kasutada turuhinnaga sisenemist, sest tippude ja põhjade äraarvamine kuulub ennustamise valdkonda ehk siis nende äraarvamine on suhteliselt võimatu.
Võtame konkreetse näite. Me oleme üsna kindlad, et Euroopa Keskpank tõstab keskset intressimäära veel kaks korda. Me oleme kindlad, et USA föderaalreserv ei tõsta enam intressimäära, vaid üsna tõenäoliselt langetab orienteeruvalt aasta pärast. Keskmises perspektiivis on eurol seega eelis dollari ees. Samas tuleb arvestada sellega, et euro on intresside tõstmise ootuses juba teinud piisavalt suure tõusu dollari suhtes. Tugevnenud euro on komistuskiviks Euroopa eksportööridele, kes saavad oma välisriikides müüdud kauba eest vähem eurosid. Seega on eurusd kurss juba ise Euroopa Keskpanka abistanud, et ülekuumenenud majandust jahutada. Seega on põhjust pisut kahandada intressitõusu ootust.
Mida siis teha võiks? Täna, kui eurusd kurss on 1.3600 võiks mõelda selle peale, et suurem osa eurusd tõusust on meil juba seljataga (vaadake näiteks seda, mis juhtus paar kuud tagasi kui hakkasid levima jutud, et Inglise keskpank enam intresse ei tõsta, gbpusd kurss kukkus dramaatiliselt siis). Seega võiks mõelda selle peale, et lähima 2 aasta jooksul peaks kurss stabiliseeruma ja allapool liikuma. Kasutaksin 3-astmelist sisenemist. Iga sisenemise teeksin sellstopiga. Esimese sellstopi paneksin näiteks 1.3350 peale. Kvartali möödudes paneksin uue sellstopi ja nii 3 korda.
Tehnilise analüüsi probleemiks on see, et ta ei tööta alati. Ja sellistel juhtudel kui ta ei tööta võivad kahjud üsna suured olla. Näiteks käesoleva aasta aprillist alates eurusd ja gbpusd toimunud kiire tõus polnud seotud tehniliste faktoritega. Põhjused olid fundamentaalsed ehk sai selgeks, et USA-s enam intresse ei tõsteta ja järgmiseks sammuks on langetamine. Selline fundamentaalne muutus on nii võimas, et ühestki tehnilisest analüüsist pole siin kasu. Kurbusega peab tõdema, et paljud tehnilised kauplejad jäid aprillis suurest kogusest rahast ilma.
Fundamentaalne analüüs töötab pikas perspektiivis paremini kui tehniline analüüs. Fundamentaalne kauplemine eeldab samas konservatiivsemat riskijuhtimist, sest positsioonid võivad avatud olla aastaid.
Fundamentaalse analüüsi toetajad teevad tehinguid analüüsides konkreetsete riikide ja nende valuutade majanduslikke seoseid ja võrdlevad neid teiste riikide andmetega. Ehk siis nad püüavad leida vastuse sellele, kas näiteks eurotsoon on majanduslikult paremas seisus kui USA või Jaapan. Majanduse hetkeseis ja prognoosid kujundavad ka riigi intressipoliitika ootused ehk siis hinnangu selle kohta, kui kallis või odav on mingi valuuta hoidmine või väljalaenamine. Intressipoliitika ja vastavad prognoosid ja ootused on valuutakursside kõige olulisemaks liigutajaks.
Tehniline analüüs püüab eelkõige leida seaduspärasusi valuutapaari hinna liikumises. Ehk siis püütakse eelnevaid perioode analüüsides ära tabada, et millal liigub hind üles ja millal alla. Tehnilisele analüüsile on abimeheks kümned indikaatorid, mis teatud olukordades võivad anda üsna täpseid signaale mingi konkreetse valuutapaari ostmiseks või müümiseks.
Olulist rolli mängivad ka toetus- ja vastupanutasemed. Kui graafikul näiteks nähakse, et lähiaastate eurusd tipp oli 1.3660, siis eeldatakse, et üsna tõenäoliselt peaks selles kohas olema teatud vastupanutase ja esimese hooga hinda sellest tasemest arvatavasti läbi ei suruta. Sama kehtiba ka toetustasemete kohta. Toetus- ja vastupanutasemed tekivad valuutaturul turuosaliste konkreetsete ostu- või müügipakkumiste ja vastavate tehingute tulemusel. Näiteks võib üsna sageli kuulda uudiseid selle kohta, kuidas mingi keskpank on allapoole kehtivat hinda pannud ostuorderi ja kui hind peaks sinnani jõudma, siis hakkab keskpank antud valuutapaari ostma.
Mida arvata tehnilisest ja fundamentaalsest analüüsist? Mida eelistada ja kuidas sellega raha teenida. Mina isiklikult eelistan fundamentaalset analüüsi, sest see on pikaajalisem ja tõenäosus õige otsuse tegemiseks on suurem.
Lühiajalisematel graafikutel (kuni 1 tund) tasub kaubelda tehnilise analüüsi toel. Pikemajaliste graafikute peal töötab tehniline analüüs samuti, kuid seal on tehniline analüüs pigem fundamentaalsete faktorite kinnituseks. Samas pean tunnistama, et isegi fundamantaalne kaupleja vaataba olulisel määral tehnilist analüüsi ja seda hetkedel kui ta turule siseneb ja sealt lahkub. Ehk siis kui fundamentaalne analüüs soovitab müüa eurusd, siis tuleb appi võtta tehniline analüüs ja otsustada, kuhu konkreetsemalt müügiorder panna. Ei soovita kasutada turuhinnaga sisenemist, sest tippude ja põhjade äraarvamine kuulub ennustamise valdkonda ehk siis nende äraarvamine on suhteliselt võimatu.
Võtame konkreetse näite. Me oleme üsna kindlad, et Euroopa Keskpank tõstab keskset intressimäära veel kaks korda. Me oleme kindlad, et USA föderaalreserv ei tõsta enam intressimäära, vaid üsna tõenäoliselt langetab orienteeruvalt aasta pärast. Keskmises perspektiivis on eurol seega eelis dollari ees. Samas tuleb arvestada sellega, et euro on intresside tõstmise ootuses juba teinud piisavalt suure tõusu dollari suhtes. Tugevnenud euro on komistuskiviks Euroopa eksportööridele, kes saavad oma välisriikides müüdud kauba eest vähem eurosid. Seega on eurusd kurss juba ise Euroopa Keskpanka abistanud, et ülekuumenenud majandust jahutada. Seega on põhjust pisut kahandada intressitõusu ootust.
Mida siis teha võiks? Täna, kui eurusd kurss on 1.3600 võiks mõelda selle peale, et suurem osa eurusd tõusust on meil juba seljataga (vaadake näiteks seda, mis juhtus paar kuud tagasi kui hakkasid levima jutud, et Inglise keskpank enam intresse ei tõsta, gbpusd kurss kukkus dramaatiliselt siis). Seega võiks mõelda selle peale, et lähima 2 aasta jooksul peaks kurss stabiliseeruma ja allapool liikuma. Kasutaksin 3-astmelist sisenemist. Iga sisenemise teeksin sellstopiga. Esimese sellstopi paneksin näiteks 1.3350 peale. Kvartali möödudes paneksin uue sellstopi ja nii 3 korda.
Tehnilise analüüsi probleemiks on see, et ta ei tööta alati. Ja sellistel juhtudel kui ta ei tööta võivad kahjud üsna suured olla. Näiteks käesoleva aasta aprillist alates eurusd ja gbpusd toimunud kiire tõus polnud seotud tehniliste faktoritega. Põhjused olid fundamentaalsed ehk sai selgeks, et USA-s enam intresse ei tõsteta ja järgmiseks sammuks on langetamine. Selline fundamentaalne muutus on nii võimas, et ühestki tehnilisest analüüsist pole siin kasu. Kurbusega peab tõdema, et paljud tehnilised kauplejad jäid aprillis suurest kogusest rahast ilma.
Fundamentaalne analüüs töötab pikas perspektiivis paremini kui tehniline analüüs. Fundamentaalne kauplemine eeldab samas konservatiivsemat riskijuhtimist, sest positsioonid võivad avatud olla aastaid.